Päikeseküte
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist. |
 |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
PÄIKESEKÜTE
Kliimavöötmes, kus asub Eesti, läheb arvestatav osa majanduskulutustest sooja ja valguse muretsemiseks. Teisisõnu - suhteliselt palju raha kulub kütte ja elektri eest maksmiseks. Pealegi leiab aset pidev elektri-, gaasi- ja kergeõlikütte hindade kasv, seda ka maailmaturul. Kallinevad aga ka kohalikud kütteained: puit, turvas ja põlevkivi. Kuigi Eesti tingimustes on suur osa hinnatõusust inflatsiooniline (s.t. kulutused nendele tegelikult nii palju ei kasva, sest arvuliselt suurenevad ka sissetulekud), on kokkuhoiu taotlemine nende kulutuste osas nii tarbija seisukohalt kui ka looduse säästmise mõttes igati soovitav.
Kokkuhoiu saamiseks ongi hakatud (lisaks nende n.ö. põhikütuste kasutamisele) soojuse saamiseks kasutama mitmeid alternatiivseid soojusenergia tootmise võimalusi. Üks odavamaid nendest on päikese kiirgusenergia otsene muundamine soojuseks kasutades vedelikku soojuskandjana. Teadaolevad kõrgtehnoloogilisi lahendusi kasutavad päikeseküttesüsteemid (mis põhilises osas on päikesekiirgust elektrienergiaks muundavad seadmed) ei suuda praegu veel pakkuda neile konkurentsi oma kõrge hinna ja suhteliselt lühikese tööea tõttu.
Kahjuks ei ole Eesti oma geograafilise asendi ja kliima poolest päikseenergia kasutamise m6ttes eriti hea koht. Talvel on Eestis päikesepaistelist aega väga vähe. Seetõttu ei ole võimalik tagada aastaringset energiavarustust otseselt päikese kiirgusenergia kasutamise teel ilma et kasutataks väga suuri energiamahuteid. Kuid ajavahemikus märtsikuust kuni septembri- ja isegi oktoobrikuuni piisab meil päikesepaistet sedavõrd, et on võimalik soojendada tarbevett ja suures osas katta ka maja kütmise vajadusi.
Päikese kiirgusenergia kasutamisel põhineva süsteemi loomiseks tuleb teha kulutusi ehitusele ja seadmetele. Nende kulutuste tasuvus sõltub teise kasutatava energia liigist. Kui võrrelda päikesekütte kaudu saadava soojusenergia kWh hinda maaküttesüsteemiga, ioonküttesüsteemiga (elektroodkatlaga), gaasiküttega või kergeõliküttega, mida praegu laialdaselt pakutakse kui mugavaid soojusenergialiike, siis on pikema aja jooksul loota arvestatavat tasuvust. Ka komplektis puugaasi- või puidugraanulküttesüsteemidega on päikeseküttele tehtav investeering üldreeglina tasuv, s.t päikesekiirgusest saadava soojusenergia ühiku omahind tuleb madalam.
Ekspluatatsioonis vajab päikeseküttesüsteem tööshoidmiseks vaid mõnikümmend watti elektrienergiat pumba tööks. Võrdluseks, näiteks maaküttesüsteemi tööshoidmiseks suvel sooja vee saamiseks vajatakse elektrienergiat ca 5-10% vee soojendamiseks kuluva energia mahust. Talvel tõuseb elektrienergia vajadus juba 20-25 %-ni otseselt vee soojendamiseks kuluva energia mahust. Maakütte puhul ei saa jätta rääkimata selle teostamiseks vajaliku ehitusliku osa suurest maksumusest, mis muidugi oleneb maaküttesüsteemi võimsusest. See omakorda s6ltub aga köetava hoone mahust ning selle soojuskadudest. Seetõttu meie ilmastikutingimustes täielikult maaküttele põhinev süsteem osutub enamikel juhtudel mittetasuvaks või isegi ebarealistlikuks.
Vahe on väga suur ka võrreldes ioonküttega. Selle kui ülikõrge kasuteguriga kütteseadme puhul saadakse ühest kWh-st elektrienergiast praktiliselt kätte ka ligi üks kWh soojusenergiat. Kuid päikesekütte korral on võimalik aasta keskmisena saada kilovatist võimsust vaid mõnekümnewatise elektrienergia tarbega pumba jaoks. Päikesekütte kWh hinnale lisandub muidugi süsteemi ehitamise kulutuste maksumus, mistõttu süsteemi tasuvus tervikuna sõltub oluliselt päikesekütte süsteemi kaudu kasutatavast energiahulgast ja veel mitmetest muudest faktoritest. Enamikel juhtudel ilmselt ei ole põhjust oodata, et päikese kiirgusenergia kasutamisel põhinev küttesüsteem ennast juba mõne aastaga ära tasuks.
Lähteinformatsiooni allikas: "PÄIKESEKÜTE MUUTUB JÄRJEST TUNTUMAKS". URL: http://www.cerbos.ee/index.php?action=paikesekute
Wikipedia ingliskeelne päikese-energia kasutamise lehekülg: http://en.wikipedia.org/wiki/Solar_energy (p.2.3 Solar thermal)